Tagasi

Muuseumiöö külastajanumbrid lõid uue rekordi

Laupäeval toimunud üle-eestiline Muuseumiöö murdis eelmise aasta külastajaterekordi: viie tunni jooksul tehti Eestis 125 000 muuseumikülastust – üle kümme tuhande külastuse rohkem kui aasta tagasi.
Kuna sel aastal avas muuseumiööl uksed rekordarv muuseume, galeriisid ja teisi kultuuripärandiga seotud paiku, võttis statistika kokku kogumine koguni kaks päeva. "Muuseumiööst võtavad suurte muuseumide kõrval osa ka kümned pisikesed muuseumid, samuti oli sel aastal kavas mitmeid ühe-öö-muuseume, kus külaliste, ekspositsioonide ja korraldusega toimetamas vaid paar inimest, nii et laupäevast toibumine ja numbrite kokku lugemine võttis omajagu aega," ütles Hanna-Liis Kont suursündmuse korraldusmeeskonnast. Just avatud muuseumide valiku – ja Eesti muuseumimaastiku – kirevust peavad korraldajad üheks Eesti muuseumiöö edukuse võtmeks. Meil on olemas suured muuseumid, mille näitused ja teadustöö võistlevad maailma parimate muuseumidega; on tohutult rikkalik valik teemamuuseume spordist arhitektuurini ja loodusest mänguasjadeni; on põnevate loometegelaste isikumuuseume, kus räägitakse lahti kirjanike ja heliloojate elu ja kaasaeg – ja meil on kohalikud muuseumid, mis avavad seda, miks Eestimaa üks või teine paik on just selline nagu ta on. Igaüks leiab muuseumiöö viieks tunniks mõne paiga, mis pakub uusi teadmisi ja avastusi just talle huvitava valdkonna, teema või paiga kohta.

Muuseumiööd korraldati sel korral 214 muuseumis ja muus paigas üle Eesti – sündmuse toimkonna sõnul tehakse muusemides ettevalmistusi juba mitu kuud enne Muuseumiööd. Igal aastal on Muuseumiööl oma teema – sellest inspiratsiooni otsides planeeritakse eriekskursioone, kutsutakse esinema loengupidajaid, muusikuid, teatritruppe. Sel aastal oli teemaks “Öös on pidu”, ning nii taaslavastati mitmel pool erinevate kümnendite stiilis pidusid, räägiti erinevatest peotraditsioonidest, otsiti välja peokostüüme ja õpiti tantse ning laule – ja seda kõike lisaks kümnetele näitustele, mis külastajaid tervitasid. Arvata võib, et senisest veel suuremale külastustearvule aitas kaasa see, et mitu muuseumi – Eesti Maanteemuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Muhu Muuseum, Narva-Jõesuu koduloomuuseum, jpt – avasid just Muuseumiööl uue näituse või isegi mitu. Edukaks osutusid ka ühe-öö-muuseumid: Tartumaal Äksis korraldas kohalik kogukond oma põlvkondade ehetest nii põneva peoteemast inspireeritud välknäituse, et ligi neljasaja külastaja seast laekus ettepanekuid viia põnev kohalik näitus ka mujale Eestisse rändama. Tallinnas olid mitmel pool muuseumide ukse taga pikad sabad, sest programmist leidis mitmeid muuseume, mis varem Muuseumiöö programmi pole kuulnud või mida eelmisel aastal veel olemaski ei olnud, näiteks Filmimuuseum Maarjamäel ja KGB kongid Pagari tänaval. Ent sabad kulgesid kiiresti ja kärsitumatel aitas muuseumiöö kaardirakendus kiirelt alternatiivseid plaane teha. Korraldajate sõnul oli muuseumites sel korral näha eriti rohkelt lastega peresid.

Osalevad muuseumid peavad muuseumiööd oluliseks, kuna suursündmus toob muuseume avastama igal aastal palju uut publikut – sõidetakse kodust kaugemale, uuritakse uusi kohti, tullakse välja tervete perede ja sõpruskondadega. Paljude külastajate jaoks on muuseumiööst saanud traditsioon, mille käigus minnaksegi alati mõnd uut muuseumi avastama – ning muuseumide jaoks on see võimalus teha elamus nii eredaks, et publik ka pärast Muuseumiööd – kas mõnesse teise muuseumi või siis samasse muuseumi – tagasi jõuab.

Kümnendat korda toimunud muuseumiööd korraldasid ühiselt Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing, abikäe andsid kümned vabatahtlikud.

Muuseumiöö pressifotod (Dropbox): http://bit.ly/moo-2018

Lisainfo:

Jelena Tšekulajeva
Muuseumiöö programmijuht Tallinnas
Tel. +372 554 4849
E-post: emy@muuseum.ee

Triin Männik
Muuseumiöö kommunikatsioonijuht
Tel. +372 56 2011 04
E-post: triin@pluk.ee

Tagasi